Peamiselt eristatakse kolme tüüpi keskkonnaseisundi halvenemist, mille hulka kuuluvad vee, pinnase ja õhu degradeerumine. Keskkonnaseisundi halvenemine on üks suurimaid ohte, mida praegu maailmas vaadeldakse.
Need kolm keskkonnaseisundi halvenemise tüüpi mõjutavad suurel määral globaalset kliimat ja elutingimusi. Allpool on kolm keskkonnaseisundi halvenemise tüüpi.
Sisukord
3 keskkonnaseisundi halvenemise tüüpi
- Vee lagunemine
- Maa degradatsioon
- Õhu/atmosfääri lagunemine
Vee lagunemine
Vee degradeerumine ehk veereostus on üks kolmest keskkonnaseisundi halvenemise liigist, mis on peamiselt põhjustatud kahjulike materjalide sattumisest veekogudesse, mis muudavad need loomadele või inimestele kasutuskõlbmatuks. Liikuv veekogu on väga tõhus jäätmete kõrvaldamise viis.
See on veekogude läheduses elavate inimeste tavaline norm. Seda on näha erinevate linnade äravoolu- ja kanalisatsioonisüsteemides. Paljud tööstused viivad oma jäätmed paljudesse jõgedesse ja järvedesse, mis on ühtlasi ka peamised veereostuse allikad.
Need tööstusjäätmed on sageli töötlemata ja sisaldavad sageli kahjulikke kemikaale, mis võivad tarbimisel olla mürgised veeorganismidele ning loomadele ja inimestele.
Kemikaalide kasutamine põllumajanduses sõnniku, pestitsiidide ja umbrohutõrjevahenditena põhjustab sageli lähedalasuvate veekogude keemilist saastumist pärast vihma või ühendatud niisutussüsteeme. Need kemikaalid on äärmiselt kahjulikud nii veeökosüsteemile kui ka inimtoiduks ning see on olnud vee lagunemise peamine põhjus.
Vee lagunemine mõjutab negatiivselt nii inimeste, loomade kui ka taimede tervist ja elu. Reostunud vesi on kahjulik ka põllumajandusele, kuna see mõjutab negatiivselt põllukultuure ja mulla viljakust. Merevee reostus kahjustab ookeanielu.
Bioloogilise mitmekesisuse hävimine on teadaolev veeseisundi halvenemise põhjus, kuna see kurnab vee ökosüsteeme ja vallandab fütoplanktoni ohjeldamatu leviku järvede eutrofeerumisel.
Inimeste tervist võib mõjutada vee halvenemine, kuna saastunud vee tarbimine on üks peamisi halva tervise põhjuseid. Reostunud vesi põhjustab mõningaid surmavaid haigusi nagu koolera, düsenteeria, kõhulahtisus, tuberkuloos, kollatõbi jne. Haigus.
WHO hinnangul pole umbes 2 miljardil inimesel muud valikut, kui juua väljaheidetega saastunud vett, mis ohustab neid haigusi. Imiku suremus on veel üks vee lagunemise tagajärg.
ÜRO andmetel põhjustasid hügieeni puudumisega seotud kõhulahtisuse tõttu maailmas umbes 1,000 lapse surma päevas.
Saastumine ja toiduahela katkemine on veel üks vee degradatsiooni mõju kui üks keskkonnaseisundi halvenemise liikidest, sest saastunud vetes kalapüük ning reovee kasutamine loomakasvatuses ja põllumajanduses toob toitudesse toksiine, mis söömisel kahjustavad meie tervist.
Reostus häirib toiduahelat, liigutades toksiine ahela ühelt tasandilt kõrgemale. Mõnel juhul võib reostus hävitada terve osa toiduahelast. Need mõjutavad teisi organisme, põhjustades kas liigset kasvu, kui kiskja sureb või sureb (kui ta pühib saagi välja).
Joogivee puudumine on veel üks vee halvenemise tagajärg kui üks keskkonnaseisundi halvenemise liike. ÜRO ütleb, et miljarditel inimestel üle maailma puudub juurdepääs puhtale joogiveele või kanalisatsioonile, eriti maapiirkondades.
Vee-elustiku surm on veel üks vee degradatsiooni tagajärg kui üks keskkonnaseisundi halvenemise liike. Reostunud vesi mõjutab kõige enam loomi ja taimi, kelle eluaeg sõltub veest.
Vee halvenemine ookeanides ja meredes on suur probleem. Enamik laevu viskab oma jäätmed ja prügi ookeanivette, mis põhjustab mere ökosüsteemi saastumist.
Naftareostus merelaevadelt, naftatankeritelt ja avamere kaevudest on ökosüsteemi kahjustanud. Ookeani pinnale sattunud õlireostustest puhastamine ei ole lihtne ülesanne ja kui see hilineb, võib see põhjustada paljude vee-eluvormide surma.
Statistika alates bioloogilise mitmekesisuse keskus Deep Horizoni lekke mõjude kohta annab kasuliku ülevaate reostuse mõjust vee-elustikule. Aruandes kahjustas 2010. aastal Mehhiko lahe leke üle 82,000 25,900 linnu, 6165 XNUMX merelooma, XNUMX merikilpkonna ning teadmata arvu kalu ja selgrootuid.
Veel üks vee degradatsiooni tagajärg on ökosüsteemide hävitamine. Teatud mikroorganismide sissetoomine või kõrvaldamine moonutab ökosüsteemi. Toitainete saastumine põhjustab näiteks vetikate arvu suurenemist, mis tühjendab vee hapnikust, põhjustades seeläbi kalade ja teiste vee-elustiku surma.
Suureks murekohaks on ka veeseisundi kui ühe keskkonnaseisundi halvenemise tüübi majanduslikud tagajärjed, kuna reostunud veekogude majandamine ja taastamine on kulukas. Vee kvaliteedi halvenemine pidurdab paljudes riikides majanduskasvu ja süvendab vaesust.
Seletus seisneb selles, et kui bioloogiline hapnikutarve – näitaja, mis mõõdab vees leiduvat orgaanilist reostust – ületab teatud künnise, langeb sellega seotud vesikondade piirkondade sisemajanduse koguprodukti (SKT) kasv kolmandiku võrra.
Maa degradatsioon või pinnase reostus
Maa degradatsioon on üks keskkonnaseisundi halvenemise liike. Maa degradatsioon viitab maapinna seisukorra halvenemisele nii maapinnal kui ka allpool.
Põhjuseks on tahkete ja vedelate jäätmematerjalide kogunemine, mis saastavad põhjavett ja pinnast. Neid jäätmematerjale nimetatakse sageli tahketeks olmejäätmeteks (MSW), mis hõlmab nii ohtlikke kui ka tavajäätmeid.
Muld pakub keskkonda erinevate taimeliikide kasvuks ja kasvatamiseks. See toimib ka elupaigana paljudele loomadele ja mikroorganismidele, mis aitavad oluliselt kaasa ökoloogilisele tasakaalule.
Kui pinnase koostis on saastunud kahjulike jäätmete kõrvaldamise või kemikaalide kasutamise tõttu, muutub see kahjulikuks organismidele, kelle ülalpidamine sõltub pinnasest.
Mullareostuse või maareostuse keskkonnamõjule on sageli vähem tähelepanu pööratud kui muude saastevormide puhul.
Jäätmete kõrvaldamine on üks peamisi maa seisundi halvenemise põhjuseid kui üks keskkonnaseisundi halvenemise liikidest ning selle põhjuseks on mittelagunevate jäätmete, nagu erinevat tüüpi plastmaterjalid, metallijäägid jne, kõrvaldamine.
Jäätmete kõrvaldamise tagajärjeks on see, et need jäätmed jäävad pinnasesse ja mõjutavad mulla viljakust, samuti võib biolagunevate või orgaaniliste jäätmete kontrollimatu ladestamine põhjustada reostust, mille tulemuseks on kasutuskõlbmatud maatükid.
Allmaakaevandamine on üks maa seisundi halvenemise põhjusi kui üks keskkonnaseisundi halvenemise liike. Allmaakaevandamise mõju seisneb selles, et maa-aluse kaevandamise tulemusena tekivad sügavad ja lahtised šahtid, mis muudavad maa põlluharimiseks või elamiseks kõlbmatuks.
Kaevandamise käigus tekkivad maa-alused tühjad ruumid võivad põhjustada erinevate vajutusaukude teket, mis võivad paljudel juhtudel olla ohtlikud. Pidev puurimine muudab pinnase ka lahtiseks ja soodustab erosiooni.
Maapealne kaevandamine ohustab ka loodusmaastikke, kuna selle tulemusena tekivad mitmed saastevormid.
Pinnapealse kaevandamise mõju seisneb selles, et see ei mõjuta ainult maa füüsikalisi omadusi, vaid puurimisest ja kasutatud lõhkeainetest põhjustatud vibratsioon võib põhjustada erinevaid terviseriske ning muuta maa kasutus- või elamiskõlbmatuks.
Mägedest maa ja kivide kontrollimatu lõikamine soodustab pinnase erosiooni ja maalihkeid.
Põllumajandus toob kaasa ka maa degradeerumise kui ühe keskkonnaseisundi halvenemise tüübi. Põllumajanduse mõju seisneb selles, et sama põllukultuuri kasvatamine maatükil võib viia viljakuse vähenemiseni.
Kemikaalide kasutamine põllumajanduses väetisena või pestitsiidina jätab sageli maha mürgised kemikaalide jäägid, mis võivad aja jooksul leida tee toiduahelasse ja mille tulemuseks on ka vee saastumine. Peale selle, et karjamaa ülekarjatamine võib viia selle taimestiku ja viljakuse järkjärgulise vähenemiseni.
Niisutamiseks ja tarbimiseks mõeldud põhjavee liigne tõmbamine võib põhjustada maapinna niiskuse kadu, mis on vajalik selle taimestiku säilitamiseks.
Peale selle tähendab maa vajumine maapinna taseme alandamist, mis on tingitud põhjavee toe puudumisest pärast selle väljatõmbamist. See võib kahjustada maa füüsilisi omadusi ja mõjutada ökosüsteeme, mida see toetab.
Metsade raadamine on teadaolevalt maa seisundi halvenemise põhjus kui üks keskkonnaseisundi halvenemise liike. Metsade hävitamine on puude maharaiumine, et teha teed rohkematele kodudele ja tööstustele. Rahvastiku kiire kasv ja valglinnastumine on metsade hävitamise kaks peamist põhjust.
Peale selle on metsade raadamise põhjusteks metsamaa kasutamine põllumajanduses, loomade karjatamine, küttepuidu ülestöötamine ja metsaraie.
Metsade hävitamise tagajärjed on järgmised. Puude lõikamine või langetamine toob kaasa pinnase kobestumise, mis süvendab pinnase erosiooni.
See metsade hävitamine põhjustab paljude loomade elupaikade kadumise ning paljude looma- ja taimeliikide väljasuremise. Metsade hävitamine aitab kaasa ka globaalsele soojenemisele, kuna metsade vähenemine viib süsiniku keskkonda tagasi.
Prügila on veel üks maa seisundi halvenemise põhjus, kui üks keskkonnaseisundi halvenemise liikidest ning selle tagajärjed on keskkonda saastavad ja linna ilu hävitavad. Prügilad satuvad linna piiresse, kuna kodumajapidamises, tööstuses, tehastes ja haiglates tekib suur hulk jäätmeid.
Prügilad kujutavad endast suurt ohtu keskkonna ja seal elavate inimeste tervisele. Prügilad tekitavad põletamisel ebameeldivat lõhna ja põhjustavad olulist keskkonnaseisundi halvenemist.
Atmosfääri lagunemine
Atmosfääri degradeerumine on üks keskkonnaseisundi halvenemise liike ja selle põhjuseks on õhusaaste ning see on peamine keskkonnaprobleemide põhjustaja, mis põhjustab globaalset soojenemist ja kasvuhoonegaaside heitkoguseid. Õhusaaste mõjul on ahelreaktsioon, mis põhjustab ka teiste ökosüsteemide lagunemist.
Peamine õhusaaste põhjustaja on sõidukite ja tööstuse heitmed. Sõidukites ja tööstuses fossiilkütuste põletamisel eralduv suits koosneb peamiselt süsinikmonooksiidist, süsinikdioksiidist, vääveldioksiidist, lämmastikoksiididest ja süsivesinikest.
Kõik need gaasid kahjustavad keskkonda, põhjustades atmosfääri degradatsiooni, mis on teatud tüüpi keskkonnaseisundi halvenemine. Vääveldioksiidide kõrge kontsentratsioon õhus võib põhjustada hingamisteede haigusi inimestel ja loomadel ning päikesevalguse käes väävlisuitsu teket.
Atmosfääri ei riku mitte ainult keemiline ühend, mis eraldub fossiilkütuste kasutamisest või orgaaniliste saasteainete kasutamisest. Halvad lõhnad on veel üks atmosfääri lagunemise vorm, mis mõjutab keskkonda.
Ebasanitaarsed elamistingimused ja heitvee hoolimatu äraviskamine võivad põhjustada haisu või haisu, mis võib piirkonna elutingimusi halvendada.
See mitte ainult ei muuda hingamist raskeks haisu tõttu, vaid võib põhjustada ka haigusi ning meelitada ligi kärbseid ja loomi.
Ehitus- ja kaevandustööstuse tahkete osakeste, nagu tolm, liiv ja kruus, eraldumine õhku on veel üks viis atmosfääri kahjustamiseks.
Tahkete osakeste olemasolu raskendab sageli hingamist ja soodustab linnades sudu teket. Metsade raadamine on toonud kaasa taimestiku olulise vähenemise maapinnal.
Maa puhastamine muudab selle vastuvõtlikumaks mulla erosioonile ja viljakuse vähenemisele. Puude arvu vähenemise üks peamisi mõjusid on aga fotosünteesi vähenemine, kahjuliku süsinikdioksiidi hapnikuks muutmise loomulik protsess.
See tähendab, et suurem kogus süsinikdioksiidi jääb nüüd keskkonda lõksu.
Laste terviseprobleemid on veel üks atmosfääri halvenemise kahjulik mõju, mis on üks keskkonnaseisundi halvenemise liike. Õhusaaste kahjustab teie tervist juba enne esimest hingetõmmet.
Raseduse ajal kõrge õhusaastetasemega kokkupuude põhjustab väikelastel nurisünnitusi, enneaegset sünnitust, autismi, astmat ja spektrihäireid.
Samuti võib see kahjustada lapse aju varast arengut ja põhjustada kopsupõletikku, mis tapab peaaegu miljon alla 5-aastast last.
Õhusaasteainetega kokkupuutuvates piirkondades on lastel suurem risk lühiajaliste hingamisteede infektsioonide ja kopsuhaiguste tekkeks.
Õhu halvenemise kui ühe keskkonnaseisundi halvenemise tüübi teine otsene mõju on vahetud muutused, mida maailm on globaalse soojenemise tõttu tunnistajaks. Globaalne soojenemine on keskkonnanähtus, mille põhjustab looduslik ja inimtekkeline õhusaaste.
See viitab õhu ja ookeanide temperatuuri tõusule kogu maailmas. See temperatuuri tõus on vähemalt osaliselt põhjustatud kasvuhoonegaaside hulga suurenemisest atmosfääris.
Temperatuuri tõus kogu maailmas, meretaseme tõus ja külmematest piirkondadest pärit jää sulamine ning jäämäed, nihkumine ja elupaikade kadu on juba märku eelseisvast katastroofist, kui säilitamis- ja normaliseerimismeetmeid ei võeta peagi.
Süsinikdioksiid on peamine kasvuhoonegaas, mis on kaasa aidanud globaalsele soojenemisele. Süsinikdioksiidi molekul võib neelata ja uuesti kiirata päikese infrapunakiirgust, püüdes atmosfääri soojuse kinni.
Metsloomi mõjutab ka vee degradeerumine kui üks keskkonnaseisundi halvenemise liike. Nii nagu inimesed, seisavad ka loomad silmitsi mõne laastava õhusaaste mõjuga.
Õhus leiduvad mürgised kemikaalid võivad sundida metsloomi uude kohta kolima ja oma elupaika muutma. Mürgised saasteained ladestuvad veepinnale ja võivad mõjutada ka mereloomi.
Nagu inimesed, võivad ka loomad õhusaastega kokku puutuda tervisemõjudega. Sünnidefekte, haigusi ja madalamat paljunemissagedust on seostatud õhusaastega.
Veel üks vee degradatsiooni mõju kui üks keskkonnaseisundi halvenemise liike on osoonikihi kahanemine. Osoon eksisteerib Maa stratosfääris ja vastutab inimeste kaitsmise eest kahjulike ultraviolettkiirte (UV) eest.
Maa osoonikiht kahaneb klorofluorosüsivesinike ehk osaliselt halogeenitud klorofluorosüsivesinike tõttu atmosfääris.
Kuna osoonikiht muutub õhukeseks, eraldab see maa peale tagasi kahjulikke kiiri ning võib põhjustada naha- ja silmaprobleeme. UV-kiired võivad mõjutada ka põllukultuure.
Püsivatest orgaanilistest ühenditest on silmatorkavamad klorofluorosüsivesinikud või CFC-d. Seda ühendit kasutatakse külmutusagensite, aerosoolpihustite, vahtude puhumisainete jms tootmisel.
Kui CFC ühend on atmosfääri vabanenud, liigub see atmosfääri ülemistesse kihtidesse, kus päikese ultraviolettkiired purustavad ühendi ja vabastavad kloori molekule.
Seejärel purustab kloori molekul osooni molekuli väiksemateks molekulideks, hävitades nii osoonikihi, mis kaitseb maad päikese ultraviolettkiirte kahjulike mõjude eest.
Meie keskkonda üldiselt mõjutab vee halvenemine. Nagu inimesed, loomad ja taimed, võivad õhusaaste mõju all kannatada terved ökosüsteemid.
Hägu, nagu sudu, on nähtav õhusaaste tüüp, mis varjab kujundeid ja värve. Hägune õhusaaste võib isegi helisid summutada.
Õhus olevad vääveldioksiidi ja lämmastikoksiidi osakesed võivad tekitada happevihma. Kui sajab vihma, ühinevad veepiisad nende õhusaasteainetega; muutub happeliseks ja langeb seejärel happevihmade kujul maapinnale.
Happevihmad võivad inimestele, loomadele ja põllukultuuridele suurt kahju tekitada. Need õhusaasteained pärinevad enamasti söeküttel töötavatest elektrijaamadest ja mootorsõidukitest.
Kui happevihmad langevad Maale, kahjustavad see taimi, muutes mulla koostist; halvendab jõgede, järvede ja ojade vee kvaliteeti; kahjustab saaki; ning võib põhjustada hoonete ja monumentide lagunemist.
Vee degradatsiooni kui ühe keskkonnaseisundi halvenemise tüübi üks peamisi mõjusid on selle mõju inimestele. Süsinikmonooksiid on fossiilkütuste põletamisel eralduv mürgine gaas, mis on tervisele väga kahjulik. Süsinikmonooksiidil on vere hemoglobiini molekulidega seondumisel suurem afiinsus kui hapnikul.
Kui vingugaasi kontsentratsioon õhus on kõrgem, ei suuda veri varustada keharakke vajaliku hapnikuga, mis põhjustab vingugaasimürgistuse, mis õigeaegse ravi puudumisel võib lõppeda surmaga.
Inimesed kogevad õhusaastega kokkupuutel mitmesuguseid tervisemõjusid. Mõju saab jagada lühiajalisteks ja pikaajalisteks mõjudeks.
Lühiajalised mõjud, mis on ajutised, hõlmavad selliseid haigusi nagu kopsupõletik või bronhiit. Need hõlmavad ka selliseid ebamugavusi nagu nina, kurgu, silmade või naha ärritus.
Õhusaaste võib põhjustada ka peavalu, peapööritust ja iiveldust. Õhusaasteks peetakse ka tehaste, prügi või kanalisatsioonisüsteemide tekitatud halba lõhna. Need lõhnad on vähem tõsised, kuid siiski ebameeldivad.
Õhusaaste pikaajalised tagajärjed võivad kesta aastaid või terve elu. Need võivad viia isegi inimese surmani. Õhusaaste pikaajaliste tervisemõjude hulka kuuluvad südamehaigused, kopsuvähk ja hingamisteede haigused, nagu emfüseem.
Samuti võib õhusaaste põhjustada pikaajalisi kahjustusi inimeste närvidele, ajule, neerudele, maksale ja teistele organitele. Õhusaasteained põhjustavad sünnidefekte. Igal aastal sureb maailmas ligi 2.5 miljonit inimest välis- või siseõhusaaste tõttu.
Vilistav hingamine, köha ja õhupuudus. Neid võib põhjustada nii pikaajaline kui ka lühiajaline kokkupuude kõrge õhusaasteainete tasemega.
Soovitused
- KUIDAS VÄLJALDADA naftareostusest tingitud KESKKONNA PIDEV HÄNENEMIST
- Mis on keskkonnareostus?
- Turvaline keskkond, teenimist väärt kasu
- Suurimad keskkonnaprobleemid
- Keskkonna tähendus ja keskkonna komponendid
- 11 parimat keskkonnasõbralikku põllumajandusmeetodit
Hingelt kirest juhitud keskkonnakaitsja. EnvironmentGo juhtiv sisukirjutaja.
Püüan avalikkust keskkonna ja selle probleemide alal harida.
See on alati olnud seotud loodusega, me peaksime kaitsma, mitte hävitama.