7 keskkonnajuhtimise põhimõtet

Meie keskkonna kaitsmise vajaduse tõttu lõi ÜRO keskkonnajuhtimise põhimõtted.

Keskkonnajuhtimise põhimõtted loodi just selleks, et kaitsta keskkonda, aga ka saavutada jätkusuutlik majanduskasv ja areng.

Enne kui asume teemasse “Seitse (7) keskkonnajuhtimise põhimõtet”, defineerime mõiste "Keskkonnajuhtimise põhimõtted"

Niisiis,

Sisukord

Mis on keskkonnajuhtimise põhimõtted?

Keskkonnajuhtimise põhimõtted on määratletud kui protseduuride suunis, mida iga kodanik, sealhulgas ettevõtted, organisatsioonid, tööstused ja valitsus, peab järgima eesmärgiga kaitsta keskkonda.

Keskkonnajuhtimise põhimõtted on olnud säästva arengu tõukejõuks.

Need põhimõtted tungivad elu erinevatesse tahkudesse, sealhulgas põllumajandusse, kaevandusse, ehitusse ja tsiviilehitusse, nafta ja gaasi jne, mis mõjutavad iga kodanikku, sealhulgas suuri organisatsioone ja valitsust.

Keskkonnapõhimõtete eelised

Keskkonnapõhimõtted aitavad meie keskkonda kaitsta.
Keskkonnapõhimõtted aitavad tõlgendada poliitikat, mis on aluseks valitsuse tegevuse kontrollimiseks ja vaidlustamiseks ning kohalike omavalitsuste otsuste tegemisel.
Keskkonnapõhimõte annab väärtuslikku teavet kogukonna vajaduste rahuldamiseks ja keskkonnaeesmärkide seadmiseks.
Keskkonnajuhtimise põhimõtted loovad sobiva platvormi säästvaks arenguks.
Keskkonnajuhtimise põhimõtted on reeglite ja juhiste kogum, mis on abiks keskkonnasäästlike otsuste tegemisel. Need annavad otsustajatele juhiseid keskkonda kaitsvate seaduste andmiseks.
Keskkonnajuhtimise põhimõtted aitavad kaasa jätkusuutliku majanduskasvu ja arengu saavutamisele.
Keskkonnajuhtimise põhimõtete rakendamine tagaks keskkonnaõnnetuste olulise vähenemise ja ettevõtte maine paranemise.
Keskkonnajuhtimise põhimõtted suurendavad kodanike teadmisi keskkonnaalaste otsuste tegemisse kaasamisel.

Seitse (7) keskkonnajuhtimise põhimõtet

Järgnevalt on toodud seitse (7) keskkonnajuhtimise põhimõtet.

Saastaja tasu põhimõte
Kasutaja maksmise põhimõte
Ettevaatusprintsiip
Vastutuse põhimõte
Proportsionaalsuse põhimõte
Osalemise põhimõte
Tõhususe ja tõhususe põhimõte

1. Saastaja maksab põhimõte (PPP)

See on põhimõte, millega püütakse vähendada või leevendada keskkonna saastamist, tehes reostusele kulusid. Selle põhimõtte kohaselt maksab saastaja teatud trahvi, et kanda erinevatel võimalikel viisidel keskkonna saastamise kulud.

See trahv ei ole lihtsalt hüvitis, vaid summa, mida saab kasutada saastaja tekitatud kahju mingil määral heastamiseks.

Maksumus sisaldab trahvi keskkonnakahjude ja nende mõjude eest inimestele. See on aidanud kaasa säästvale arengule, kuna organisatsioonid ja ettevõtted võtavad kasutusele ettevaatusabinõud, et mitte saada trahvi saastaja eest.

Selle hüvitamise protsessid ja protseduurid on lihtsad isegi juhul, kui kannatanu kannatab.

Ühe keskkonnajuhtimise põhimõttena erineb see kohaldamisel ja rakendamisel erineva tõlgendamise, piirkonna ja tekitatud keskkonnakahjude liigi tõttu.

Seda põhimõtet, et saastaja maksab, hakati tähele panema pärast seda, kui majandusteadlased olid aastaid kasvanud murele, mis viitas sellele, et ohtlikke kemikaale ja saasteaineid tootvad tööstused ja ettevõtted peavad maksma trahvi saastaga keskkonnale tekitatud kahju eest.

Paljude maailma majandusteadlaste arvamus viitab sellele, et puhast ja ohutut keskkonda saab saavutada ainult selle keskkonnajuhtimispõhimõtte kaudu.

See pani paljud riigid mõõtma oma keskkonnale tekitatud kahju keskkonnainspektsiooni hindamise (KMH) abil. Nad leidsid, et keskkonnakahju on mingil moel seotud tekitatud reostusega.

Põhimõte "saastaja maksab" loodi 16. põhimõttena ÜRO Rio keskkonna- ja arengudeklaratsioonis (UNCED 1992):

"Riiklikud ametiasutused peaksid püüdma edendada keskkonnakulude arvessevõtmist ja majanduslike vahendite kasutamist, võttes arvesse lähenemisviisi, et saastaja peaks põhimõtteliselt kandma saastekulud, võttes nõuetekohaselt arvesse avalikku huvi ja moonutamata rahvusvahelist kaubandust. ja investeeringud."

Suured organisatsioonid, nagu OECD, on nimetanud seda põhimõtet keskkonnapoliitika võtmealuseks.

Enamik riike on selle põhimõtte kasutusele võtnud tagamaks, et tööstused, ettevõtted ja ettevõtted võtaksid endale vastutuse puhta ja turvalise keskkonna saavutamise eest.

2. Kasutaja maksab põhimõte (UPP)

See põhimõte tulenes saastaja maksab põhimõttest. Põhimõte ütleb, et "Kõik ressursi kasutajad peaksid tasuma ressursi ja sellega seotud teenuste kasutamise pikaajalise piirkulu, sealhulgas kõik seotud ravikulud."

Ühe keskkonnajuhtimise põhimõttena seab see põhimõte loodusvarade kasutajatele kulu, mis tuleb tasuda teatud loodusvarade, teenuste ja puhastusteenuste kogumisest, kasutamisest või kasutamisest tulenevate marginaalsete keskkonnakahjude või -reostuse eest.

See põhimõte juhib ja aitab vähendada loodusvarade kasutamist, seades loodusvarade kasutamisele kulu. See kulu võib aidata neid ressursse taaselustada või reguleerida.

Seda rakendatakse siis, kui ressursse kasutatakse ja tarbitakse.

Näiteks peab iga majapidamine jõgedest pärit vee tarbimise eest maksma teatud tasu. See on lisatud muude kommunaalteenuste tasude hulka.

Põllumajandustootjad ja elamumaa arendamisest huvitatud inimesed peavad maksma maatasu, mis osaliselt läheb keskkonnamõju hindamise (KMH) süsteemi väljatöötamiseks, et aidata prognoosida, kaitsta ja tuua välja meetmeid keskkonna kaitsmiseks kahjulike mõjude eest. põllumajandusest ja majandustegevusest.

Kuigi see on suurepärane põhimõte, peaks selle laiendamine, võttes arvesse meie loodusvarasid, oluliselt vähendama mõne meie loodusvara, näiteks metsa, ammendumist.

Üks selle põhimõtte tähelepanuta jäetud probleem on see, et kõik riigid ei ole sellele pühendunud. Sahara-taguse Aafrika riigid ei ole seda põhimõtet terviklikult rakendanud. Kuid kui seda põhimõtet rakendatakse, tuleks ressursside hävitava kasutamise suhtes olla ettevaatlikum.

3. Ettevaatuspõhimõte (PP)

See põhimõte seab ettevaatusabinõud keskkonda ohustada võiva aine või tegevusega seotud määramatuse korral, et vältida selle aine või tegevuse kahjulikku mõju keskkonnale.

Parim ettevaatusabinõu on kõrvaldada ainega seotud oht, mis võib selle tegevuse hävitamise tõttu keskkonnale tekkida. Muud viisid võivad hõlmata selle aine asendamist keskkonnasõbraliku ainega.

Või keskkonnasõbralike protseduuride kasutuselevõtt, mis on tunnistatud kahjutuks või millel on teadaolevalt väiksem mõju keskkonnale

(me oleme palju turvalisemad ainete ja tegevustega, millel on teadaolevalt vähem keskkonnamõju, kui nendega, mille negatiivset mõju me ei tea).

Ettevaatusprintsiibil on keskkonnajuhtimise ühe põhimõttena esmatähtis eesmärk, milleks on tagada, et keskkonda ohustada võiva aine või tegevuse puhul välditakse keskkonda kahjustavat mõju.

Erilist tähelepanu pööratakse rasketele tegevustele, mis võivad kahjustada keskkonda.

Ettevaatusprintsiip hõlmab esmaste ja sekundaarsete tegevuste mõõtmist, mis võivad keskkonda ohustada. See hõlmab ka potentsiaalsete saasteainete läbimist katseseeriatega, et teha kindlaks nende võimalik mõju keskkonnale.

Isegi kui puuduvad veenvad teaduslikud tõendid konkreetse aine või tegevuse seostamiseks keskkonnakahjudega, märgitakse see aine või tegevus punase lipuga, kuni selle ohutus on teaduslikult täielikult tõestatud.

See põhimõte on väärtuslik riskide juhtimisel, kui probleemi keskkonnamõju osas on ebakindlus.

Rio deklaratsioonis 15. põhimõttes rõhutati seda põhimõtet ja öeldakse, et veenva teadusliku kindluse puudumist ei tohiks kasutada keskkonnaseisundi halvenemise ärahoidmise kuluefektiivsete meetmete edasilükkamise põhjusena.

Selle põhimõtte kohaselt mõõdetakse kaebuste ja tööstusharude keskkonnamõju ettevaatuspõhimõtte kaudu ning neile antakse nõu parimate ja ohutumate meetmete ja protseduuride osas, mida järgida, et mitte kahjustada keskkonda.

Ettevaatuspõhimõte, mis on üks keskkonnajuhtimise põhimõtetest, on vajalik inimeste, keskkonna, ettevõtte vara ja maine kaitsmiseks, keskkonnaseisundi halvenemist vähendavate poliitikate elluviimiseks.

4. Vastutuse põhimõte

Üks keskkonnajuhtimise põhimõtetest, vastutuse põhimõte, hõlmab iga inimese, ettevõtte, ettevõtte, tööstuse, riigi ja isegi riigi vastutust keskkonnas toimuvate ökoloogiliste protsesside hoidmise eest.

Juurdepääs keskkonnaressurssidele toob kaasa vastutuse kasutada neid ressursse säästva ökoloogilise arengu, majandusliku tõhususe ja sotsiaalselt õiglaseks kasutamiseks.

Selle põhimõtte kohaselt vastutab iga inimene, ettevõte, ettevõte jne turvalise, puhta ja jätkusuutliku arengu tagamise ja säilitamise eest.

Inimesed peavad oma igapäevaelus liikuma vastutustundega, et keskkond oleks turvalisem, puhtam ja säästlikum, sama kehtib ka keskkonda saastavate ettevõtete ja organisatsioonide kohta.

5. Proportsionaalsuse põhimõte

Üks keskkonnajuhtimise põhimõtetest, proportsionaalsuse põhimõte, viitab tasakaalu mõistele. See hõlmab tasakaalu leidmist ühelt poolt majandusarengu ja teiselt poolt keskkonnakaitse vahel.

Püüdledes majanduskasvu ja arengu poole, peab tasakaal arengu ja keskkonnakaitse vahel olema. Kui me kaitseme oma keskkonda, toetab see majandusarengut.

Ei saa väita, et majandusarenguga kaasnevad mõned kahjulikud mõjud keskkonnale. Majandusarengu tulemusel vajaliku infrastruktuuri rajamist on peetud inimarengu oluliseks osaks

Ja ilma sobiva keskkonnata, mis annab nende ehitiste rajamiseks maad, ei saa integreerida suuremaid ja paremaid arendusi, mistõttu on vaja keskkonda kaitsta.

On vaja, et inimesed oleksid majanduslikult arenedes huvitatud keskkonna tasakaalu hoidmisest. Kõigest kasu tehakse keskkonnas ja tasakaal majandusarenguga peaks olema suuremal osal inimestest.

Areng ei tohiks takistada keskkonnakaitset ja keskkonnakaitse majanduslikku arengut.

6. Osalemise põhimõte

Üks keskkonnahoidlikkuse põhimõtetest, osaluse põhimõte, arvestab, et iga inimene peab osalema keskkonda parandavate otsuste tegemisel ja keskkonda kaitsvate tegevuste tegemisel. Iga inimene, ettevõte ja valitsus peavad osalema keskkonda parandavate poliitikate loomises.

Tänu sellele valitsuse, ettevõtete ja ettevõtete ning iga keskkonnaalaste erinevate elualade kodaniku ühendavale koostööle on keskkonnakaitse vajalikkuse ajurünnakute kaudu lihtne otsuseid teha.

Mõned osalusalad on seotud puude ja muude taimede, mineraalide, muldade, kalade ja eluslooduse kasutamisega materjalide ja toiduga seotud eesmärkidel, samuti tarbiva ja mittetarbiva puhkuse eesmärgil.

Teine teema puudutab tahkete jäätmete ehk prügi, ehitus- ja lammutusmaterjalide ning keemiliselt ohtlike jäätmete utiliseerimist jne. Kolmas osalemise teema on seotud reostust tekitavate tegevustega.

Nähes vajadust säästva, puhta ja turvalise keskkonna järele, peavad üksikisikud, ettevõtted, valitsus ja ettevõtted osalema keskkonnaalaste otsuste tegemisel ja tegevustes, nagu tahkete jäätmete käitlemises,

gaasiliste heitmete kontroll, keemiline kõrvaldamine keskkonna parandamiseks ja kahjulike keskkonnamõjude vähendamiseks.

7. Tõhususe ja tõhususe põhimõte

Tõhususe ja tõhususe põhimõte võtab arvesse, et iga riigi, linna või osariigi valitsus vastutab säästva veemajanduse elluviimisel hästi struktureeritud poliitika ja protseduuride tagamise eest.

Tõhususe ja tõhususe põhimõte arvestab keskkonnajuhtimise ühe põhimõttena, et ressursse kasutaks tõhusalt poliitikainstrumentide kasutaja, mis loob stiimuli nende ressursside raiskamise minimeerimiseks.

Samuti püüab see minimeerida keskkonnakulusid, luues ja rakendades seadusi, protsesse ja protseduure keskkonnajuhtimise probleemide lahendamiseks.

See põhimõte julgustab erinevaid ettevõtteid, ettevõtteid ja organisatsiooniorganeid ning agentuure detsentraliseerima ja rakendama paremaid viise ressursside haldamiseks, et tagada jätkusuutlikkus.

Seda jätkusuutlikkust soovitatakse uue avaliku halduse NPM kaudu, et võimaldada neil saavutada soovitud tulemusi keskkonna kaitsmisel väiksemate kuludega.

Nõuetekohase jäätmekäitluse vastu võtmata jätmine on põhjustanud haiguste puhanguid, pinnase degradeerumist ja veesaastet, mis põhjustab vee kaudu levivaid haigusi, mistõttu on vaja jäätmekäitlust tõhustada.

Samuti on vajalik, et suuremad asutused ja nõukogud seaksid tõhususe ja tõhususe põhimõtte prioriteediks, et vähendada jäätmete kogunemist ja kontrollida prügimägesid.

KKK

Kui palju on keskkonnajuhtimise põhimõtteid?

Keskkonnajuhtimisel on seitse põhimõtet ja need on: saastaja tasu põhimõte, kasutaja tasu põhimõte, tulemuslikkuse ja tõhususe põhimõte, osalemise põhimõte, vastutuse põhimõte, ettevaatusprintsiip ja proportsionaalsuse põhimõte.

Soovitused

Providence Amaechi

toimetaja at Keskkond Go! | providenceamaechi0@gmail.com | + postitused

Hingelt kirest juhitud keskkonnakaitsja. EnvironmentGo juhtiv sisukirjutaja.
Püüan avalikkust keskkonna ja selle probleemide alal harida.
See on alati olnud seotud loodusega, me peaksime kaitsma, mitte hävitama.

7 Keskkonnajuhtimise põhimõtted