Filipiinide 17 parimat keskkonnaseadust

Filipiinide keskkonnaseadused pärinevad Kalantiao-eelsest seadustikust. Filipiinide keskkonda ja loodusvarasid käsitlevad õigusaktid tunnistati 20. sajandi lõpuks üheks arengumaade parimaks.

Presidendi fiati ja Kongressi poolt vastu võetud riiklike seaduste eesmärk oli säilitada, kasutada ja kaitsta õhku, vett ja maad saaste eest.

Mis on Filipiinide keskkonnaseadus?

Enne kui käsitleme teemat „Mis on Filipiinide keskkonnaõigus?”, defineerime, mis on keskkonnaõigus.

Wikipedia andmetel

„Keskkonnaõigus on koondmõiste, mis hõlmab keskkonnakaitset pakkuvaid seaduse aspekte. Seotud, kuid eraldiseisev regulatiivsete režiimide kogum, mida praegu tugevalt mõjutavad keskkonnaõiguse põhimõtted, keskenduvad konkreetsete loodusvarade, nagu metsad, mineraalid või kalandus, majandamisele.

Teised valdkonnad, näiteks keskkonnamõju hindamine, ei pruugi kumbagi kategooriasse hästi sobida, kuid on sellegipoolest keskkonnaõiguse olulised komponendid.

Keskkonnaseadus on seaduste, määruste, põhimõtete, poliitika, direktiivide ja kokkulepete kogum, mille on jõustanud kohalikud, riiklikud või rahvusvahelised organid, et reguleerida ja reguleerida inimeste keskkonnakäsitlust.

Keskkonnaseadused hõlmavad erinevaid keskkonnavaldkondi alates kliimakontrollist ja lõpetades energiaallikatega kuni saastamiseni jne.

Olles teadnud keskkonnaseaduse tähendust, millised on Filipiinide keskkonnaseadused?

Filipiinide keskkonnaseadused on lihtsalt seaduste, määruste, põhimõtete, poliitika, direktiivide ja lepingute kogum, mille on jõustanud Filipiinide valitsus ja keskkonnaga seotud organid, et juhtida ja reguleerida inimeste keskkonnakäsitlust.

Filipiinide keskkonnaseadused on hõlmatud põhiseadusega; põhikirjad ja kohalikud määrused; riigi ja kohalike reguleerivate asutuste poolt välja kuulutatud määrused; ning neid seadusi ja määrusi tõlgendavad kohtuotsused.

Seega on hõlmatud kõik seadused, määrused ja otsused, mille eesmärk on kaitsta ja parandada inimese keskkonda, kuid seni, kuni keskkonnamõjudena tajutavad mõjud laienevad, jääb määratlus lahtiseks.

Reostuskontrolli ja loodusvarade säästva kasutamise seadused on kesksed teemad, nagu ka valitsusorganisatsioone ja rahvastikukontrolli käsitlevad seadused.

Lühidalt öeldes ei puuduta Filipiinide keskkonnaseadused mitte ainult inimese füüsilist keskkonda, vaid ka tema sotsiaalset ja majanduslikku heaolu.

Kes loob Filipiinidel keskkonnaseadusi?

Filipiinide Vabariigi Kongress ja eesistujariik vastutavad Filipiinide keskkonnaseaduste loomise eest, kuid keskkonna- ja loodusvarade osakond loob ka mõned seadused.

Filipiinide 17 parimat keskkonnaseadust

Allpool on 17 parimat Filipiinide keskkonnaseadust;

• Täitevkäskkiri nr 79
• VABARIIGI SEADUS NR. 9154 „Seda seadust tuntakse 2001. aasta Kanla-on looduspargi (MKNP) seadusena”
• VABARIIGI SEADUS NR. 9147 “Loodusressursside kaitse ja kaitse seadus”.
• VABARIIGI SEADUS NR. 9072 “Riiklike koobaste ja koopavarude majandamise ja kaitse seadus”
• TEGEVUSKORRALDUS NR. 247"Suuniste väljakirjutamine Ja regulatiivse raamistiku loomine bioloogiliste ja geneetiliste ressursside, nende kõrvalsaaduste ja derivaatide uurimise jaoks teaduslikel ja kaubanduslikel eesmärkidel; ja muudel eesmärkidel"
• AKT nr 3572 „Tindalo-, akle- või molaapuude raiumise keelamine teatud tingimustel ja selle rikkumise eest karistamine“
• Keskkonna- ja loodusvarade osakonna (DENR) halduskorraldus nr. 03: "Juhiste rakendamine väikekaluritele sooduskohtlemise võimaldamise kohta 15-kilomeetrise munitsipaalveega"
• Presidendi dekreet nr 825: “Prügi ebaõige kõrvaldamise ja muul viisil ebapuhtuse ja muudel eesmärkidel trahvi määramine.
• Presidendi dekreet nr 856: “Filipiinide sanitaarkoodeks"
• Presidendi määrus nr 984: „Vabariigi seaduse nr. 3931, tavaliselt reostustõrjeseadusena ja muudel eesmärkidel.
• Presidendi dekreet nr 1067: Filipiinide veekoodeks
• Presidendi dekreet nr 1152: "Filipiinide keskkonnakoodeks"
• Vabariigi seadus nr 3571
• Vabariigi seadus nr 3931
• Vabariigi seadus nr 8485
• Vabariigi seadus nr 8749: "1999. aasta Filipiinide puhaste seadus"
• Vabariigi seadus nr 9003: “2000. aasta ökoloogilise tahkete jäätmete käitlemise seadus”

1. Täitevkorraldus nr 79

"Filipiinide kaevandussektori reformide institutsionaliseerimine ja rakendamine, mis annab poliitika ja juhised keskkonnakaitse ja vastutustundliku kaevandamise tagamiseks maavarade kasutamisel".

See on üks Filipiinide keskkonnaseadustest, mille kehtestas Filipiinide Vabariigi president Benigno S. Aquino III Manila linnas 6. juulil 2012. aastal.

Seadus sisaldab 22 paragrahvi mäesektori reformide kohta ja need on;

• OSA 1. Kaevandamisele suletud alad.
• OSA 2. Keskkonnastandardite täielik jõustamine kaevandamisel.
• OSA 3. Olemasolevate kaevandamistööde ja mitteliikuvate kaevandamisõiguste omanike puhastamise ülevaade.
• OSA 4. Maavaralepingute andmine kuni uute õigusaktide vastuvõtmiseni.
• OSA 5. Maavaravarude loomine.
• OSA 6. Kaevandusalade avamine avaliku pakkumise teel.
• OSA 7. Mahajäetud maakide ja väärtuslike metallide paigutamine kaevandusjäätmetesse ja veskijäätmetesse.
• OSA 8. Väärtust lisavad tegevused ja maavarade sektori alltööstuste arendamine.
• OSA 9. Kliimamuutustega kohanemise ja leevendamise ning majandusarengu kabinetiklastrite kui mäetööstuse koordineerimisnõukogu (MICC) moodustamine.
• JAGU 10. Nõukogu volitused ja ülesanded.
• OSA 11. Meetmed väikesemahulise kaevandamise parandamiseks.
• OSA 12. Kohalike määruste kooskõla põhiseaduse ja riiklike seadustega/LGU koostöö.
• OSA 13. Kõikide kaevandamisrakenduste ja -protseduuride jaoks ühtse keskuse loomine.
• OSA 14. Tööstuse läbipaistvuse parandamine kaevandustööstuse läbipaistvuse algatusega liitumise kaudu.
• OSA 15. Mäetööstuse tsentraliseeritud andmebaasi loomine.
• OSA 16. Integreeritud kaardisüsteem, mis hõlmab kaevandamisega seotud kaarte.
• OSA 17. Programmilise keskkonnamõju hindamise kasutamine.
• OSA 18. Rahastamine.
• OSA 19. Rakendusreeglid (IRR).
• OSA 20. Eraldatavusklausel.
• OSA 21. Kehtetuks tunnistamise klausel.
• OSA 22. Tõhusus.

2. VABARIIGI SEADUS NR. 9154 „Seda seadust tuntakse 2001. aasta Kanla-on looduspargi (MKNP) seadusena”

„Akt Kanla-on asutamise kohta Bago, La Carlota ja San Carlose linnades ning La Castellana ja Murcia omavalitsustes, kõik Negros Occidentali provintsis

Ja Canlaoni linnas ja Vallehermoso vallas, nii Negros oriental provintsis, kui kaitseala ja ääreala selle haldamist võimaldava puhvertsoonina ja muudel eesmärkidel.

See on üks Filipiinide keskkonnaseadustest, mis võeti vastu Filipiinide Senati ja Esindajatekoda Kongressis 11. augustil 2011 ning see seadus koostati 10 artikli ja 25 jaotisena ning on;

• ARTIKKEL I: Pealkiri, poliitika ja eesmärgid
• ARTIKKEL II: juhtimine, majandamiskava ja tsoneerimine
• ARTIKKEL III: institutsionaalsed mehhanismid, rollid ja juhtimisfunktsioonid\
• ARTIKKEL IV: Esivanemate maad/domeenid ja püsirändajad
• ARTIKKEL V: Keelatud teod
• ARTIKKEL VI: tulud ja tasud
• ARTIKKEL VII: Olemasolevad rajatised
• ARTIKKEL VIII: Ressursside kasutamine
• ARTIKKEL X: Üleminekud ja mitmesugused sätted

3. VABARIIGI SEADUS NR. 9147 “Loodusressursside kaitse ja kaitse seadus”.

Loodusvarade ja nende elupaikade säilitamist ja kaitset, selleks ja muuks otstarbeks vahendite eraldamist sätestav seadus.

See on üks Filipiinide keskkonnaseadustest, mis võeti vastu Filipiinide Senati ja Esindajatekoda Kongressis 30. juulil 2001 ja mis pandi kokku 4 peatükis (kolmandas peatükis 3 artiklit) ja 41 jaotises ja nemad on;

• I PEATÜKK: Üldsätted
• II PEATÜKK: Mõistete määratlus
• III PEATÜKK: Loodusvarade säilitamine ja kaitse

Artikkel 1: Üldsätted

Artikkel 2: Ohustatud liikide kaitse

Artikkel 3: Ohustatud ja eksootiliste liikide registreerimine

• IV PEATÜKK: Ebaseaduslikud teod
• V PEATÜKK: Trahvid ja karistused
• VI PEATÜKK: Mitmesugused sätted

Selle akti kiitis heaks (Sgd) AQUILINO Q. PIMENTEL JR. (Senati president), (Sgd) FELICIANO BELMONTE JR. Esindajatekoja spiiker.

Esindajatekoda ja senat võtsid selle seaduse, mis on konsolideeritud esindajatekoda nr 10622 ja senati eelnõu nr 2128 konsolideeritud kujul, vastavalt 8. veebruaril 2001 ja 20. märtsil 2001 vastu.

Konsolideerinud (Sgd) LUTGARDO B. BARBO (Senati sekretär), (Sgd) ROBERTO P. NAZARENO (peasekretär, Esindajatekoda).

Kinnitanud (Sgd) GLORIA MACAPAGAL-ARROYO (Filipiinide president).

4. VABARIIGI SEADUS NR. 9072 “Riiklike koobaste ja koopavarude majandamise ja kaitse seadus”

See toiming on koobaste ja kooparessursside haldamiseks ja kaitsmiseks ning muudel eesmärkidel

See on üks Filipiinide keskkonnaseadustest, mis võeti vastu Filipiinide Senati ja Kongressi Esindajatekoda poolt, mis kiideti heaks 8. aprillil 2001. aastal ja mis koosnes sellest seadusest 15 jaotisena.

5. TEGEVUSKORRALDUS NR. 247"Suuniste väljakirjutamine Ja regulatiivse raamistiku loomine bioloogiliste ja geneetiliste ressursside, nende kõrvalsaaduste ja derivaatide uurimise jaoks teaduslikel ja kaubanduslikel eesmärkidel; ja muudel eesmärkidel"

Seda korraldust rakendab keskkonna- ja loodusvarade osakond (DENR), mis on riigi keskkonna ja loodusvarade kaitse, haldamise, arendamise ja säästva kasutamise eest vastutav esmane valitsusasutus;

Teaduse ja tehnoloogia osakond (DOST), esmane agentuur, mille ülesandeks on edendada kohalikku suutlikkust teaduse ja tehnoloogia vallas, et saavutada tehnoloogiline iseseisvus valitud valdkondades, mis on riikliku arengu jaoks üliolulised; põllumajanduse ja veeressursside arendamine;

Terviseministeerium (DOH), asutus, mis vastutab tervisevaldkonna poliitikate ja programmide koostamise, kavandamise, rakendamise ja koordineerimise, sealhulgas ravimite ja meditsiini uurimise, reguleerimise ja arendamise eest;

Välisasjade osakond (DFA), rahvusvaheliste suhete edendamise eest vastutav agentuur.

See on üks Filipiinide keskkonnaseadustest, mille kehtestas Filipiinide Vabariigi president Fidel V. Ramos Manila linnas 18. mail 1995. aastal.

Seadus sisaldab 15 jaotist „Retseptide väljakirjutamise juhised ning regulatiivse raamistiku loomine bioloogiliste ja geneetiliste ressursside, nende kõrvalsaaduste ja derivaatide uurimisel teaduslikel ja kaubanduslikel eesmärkidel; ja muudel eesmärkidel” ja need on;

• 1. jagu: Riigi poliitika
• 2. jagu: põlisrahvaste kultuurikogukondade nõusolek
• 3. jagu: kui on vaja uurimislepingut
• 4. jaotis: Akadeemilise uurimistöö lepingu ja kaubandusliku uurimistöö lepingu taotlemine
• 5. jaotis: Kommertsuuringute lepingu ja akadeemilise uurimistöö lepingu miinimumtingimused
• 6. jagu: Bioloogiliste ja geneetiliste ressursside asutustevahelise komitee koosseis ja ülesanded
• 7. jagu: Asutustevahelise komitee volitused ja ülesanded
• 8. jagu: Teaduslepingu rakendamise järelevalve
• 9. jagu: edasikaebamine
• 10. jagu: Sanktsioonid ja karistused
• 11. jaotis: Olemasolevad uuringud, lepingud ja kokkulepped
• 12. jagu: ametlik depositoorium
• 13. jagu: rahastamine
• 14. jagu: tõhusus
• 15. jagu: Rakenduseeskirjad ja eeskirjad

6. AKT nr 3572 "Tindalo-, akle- või molaapuude raiumise keelamise akt teatud tingimustel ja selle rikkumise eest karistamiseks"

See on üks Filipiinide keskkonnaseadustest, mille on vastu võtnud Filipiinide senat ja Esindajatekoda seadusandlikus kogus ning samade volitustega 26.^th November 1929:

Sec. 1. Avalikes metsades on keelatud raiuda tindalo-, ale- või molaavispuid, mille läbimõõt on alla kuuekümne sentimeetri maapinnast nelja jala kõrgusel (rinna kõrgusel).

Sec. 2. Käesoleva seaduse sätteid rikkunud isikut, äriühingut või äriühingut karistatakse rahatrahviga kuni viiekümne peeso või vangistusega kuni viisteist päeva või mõlemaga ning lisaks tasuda kahekordne maksusumma. raiutud puidu kohta:

Tingimusel, et ettevõtte või korporatsiooni puhul vastutab president või juht otseselt oma töötajate või töötajate tegude eest, kui on tõendatud, et viimane tegutses tema teadmisel; vastasel juhul laieneb vastutus ainult trahvile:

Tingimusel, et kogu tindalo-, akle- või molaavipuit, mis on raiutud käesolevat seadust rikkudes, jääb valitsusele ilma.

Sec. 3. Kõik käesolevaga vastuolus olevad aktid ja seadusesätted tunnistatakse käesolevaga kehtetuks.

Sec. 4. Käesolev seadus jõustub selle kinnitamisel.

7. Keskkonna- ja loodusvarade osakonna (DENR) halduskorraldus nr. 03: "Juhiste rakendamine väikekaluritele sooduskohtlemise võimaldamise kohta 15-kilomeetrise munitsipaalveega"

Filipiinide põhiseadus näeb ette eelisvõimaluse meie ühiskonna vaeseimatele sektoritele;

See on üks Filipiinide keskkonnaseadustest, mis anti välja Filipiinide presidendi 15. aasta põllumajandusministeeriumi ning sise- ja kohaliku omavalitsuse ministeeriumi sekretäridele välja antud käskkirja alusel.^th märtsil 1996 ja kooskõlas 149. aasta LGC paragrahvi 1991 punktiga b.

See seadus on rühmitatud neljaks osaks ja see anti välja 4^th aprillil 1996 Quezon Citys, Filipiinidel.

8. Presidendi dekreet nr 825: “Prügi ebaõige kõrvaldamise ja muul viisil ebapuhtuse ja muudel eesmärkidel trahvi määramine.

See on üks Filipiinide keskkonnaseadustest, mis loodi eesmärgiga, et kodanikud võtaksid endale kohustuse hoida oma keskkond või ümbrus puhtana ja tervislikuna;

See akt on jagatud kuueks osaks ja selle kehtestas Filipiinide president Ferdinand E. Marcos 7.^th novembril 1975.

9. Presidendi dekreet nr 856: “Filipiinide sanitaarkoodeks"

See on üks Filipiinide keskkonnaseadustest, mis kehtestati, et kõik avalike teenuste jõupingutused peaksid olema suunatud tervise edendamisele ja kaitsmisele. Ja seda tehakse tema sanitaarseaduste ajakohastamise ja kodifitseerimisega, et tagada kaasaegsete sanitaarstandardite järgimine.

Selle akti kehtestas Filipiinide president Ferdinand E. Marcos Manila linnas 23.^rd detsember 1975.

10. Presidendi määrus nr 984: „Vabariigi seaduse nr. 3931, tavaliselt reostustõrjeseadusena ja muudel eesmärkidel.

See seadus võeti vastu riikliku saastekontrollikomisjoni organisatsioonilise struktuuri muutmiseks, et muuta selle funktsioonide täitmine tõhusaks ja tõhusaks ning vastata riigi industrialiseerimisprogrammi kiirendusfaasist tulenevatele aegadele.

See seadus loodi ka selleks, et anda tähtsust riiklikule saastetõrjekomisjonile kui esmasele asutusele, mis vastutab keskkonnareostuse vältimise ja kontrolli eest.

See on üks Filipiinide keskkonnaseadustest, mille kehtestas Filipiinide president Ferdinand E. Marcos 18.^th august 1976, et vältida, vähendada ja kontrollida vee, õhu ja maa saastumist riigi ressursside tõhusamaks kasutamiseks.

11. Presidendi dekreet nr 1067: Filipiinide veekoodeks

Dekreet, millega kehtestatakse veeseadustik, millega lõhutakse ja konsolideeritakse veevarude omandit, omastamist, kasutamist, kasutamist, arendamist, säilitamist ja kaitset reguleerivad seadused.

Vesi on riiklikult ülitähtis areng ning valitsuse aktiivne sekkumine veevarude majandamise parandamisse on muutunud üha vajalikumaks.

Vastavalt artiklile XIV on Filipiinide põhiseaduse paragrahvis 8 sätestatud muu hulgas, et kogu Filipiinide vesi kuulub riigile.

Kuid olemasolevad veealased eeskirjad ei ole piisavad, et tulla toime kasvava veepuuduse ja muutuvate veekasutusviisidega.

See on muutnud vajalikuks veeeeskirja, mis põhineb veevarude integreeritud ja mitmeotstarbelise majandamise kontseptsioonidel ning on piisavalt paindlik, et see vastaks tulevastele arengutele.

See on üks Filipiinide keskkonnaseadustest, mille kehtestas Filipiinide president Ferdinand E. Marcos 31.^st detsember 1976.

12. Presidendi dekreet nr 1152: "Filipiinide keskkonnakoodeks"

See seadus võeti vastu, et käsitleda laia keskkonnaspektrit.

See seadus loodi presidendi dekreedi nr 1121 alusel riikliku keskkonnakaitsenõukogu täiendamiseks kõikehõlmava keskkonnakaitse ja -juhtimise programmi käivitamisega.

Selline programm omandab tähtsuse ainult siis, kui on kehtestatud spetsiifilised keskkonnajuhtimispoliitikad, mis näevad ette keskkonnakvaliteedi standardid.

See on üks Filipiinide keskkonnaseadustest, mille kehtestas Filipiinide Vabariigi president Ferdinand E. Marcos Manila linnas 6.^th juuni 1977.

13. Vabariigi seadus nr 3571

See toiming keelab istutatud või kasvavate puude, õitsvate taimede ja põõsaste või maastikuliselt väärtuslike taimede lõikamise, hävitamise või vigastamise avalikel teede ääres, väljakutel, parkides, kooliruumides või muul avalikul alal.

See on üks Filipiinide keskkonnaseadustest, mis võeti vastu Filipiinide Senati ja Esindajatekoda Kongressis 21.^st juunil 1963.

14. Vabariigi seadus nr 3931

Seadus, millega luuakse riiklik vee- ja õhusaastekontrolli komisjon. See on üks Filipiinide keskkonnaseadustest, mis võeti vastu Filipiinide senati ja esindajatekoja poolt kongressil 18.^th juunist 1964.

15. Vabariigi seadus nr 8485

Seadus, mis edendab Filipiinidel loomade heaolu, tuntud ka kui 1998. aasta loomade heaolu seadus. See on üks Filipiinide keskkonnaseadustest, mille kehtestasid senat ja Filipiinide esindajatekoda kongressil 11.^th veebruar 1998.

16. Vabariigi seadus nr 8749: "1999. aasta Filipiinide puhaste seadus"

See akt loodi selleks, et kaitsta ja edendada inimeste õigust tasakaalustatud ja tervislikule ökoloogiale kooskõlas looduse rütmi ja harmooniaga.

Seeläbi edendades ja kaitstes globaalset keskkonda säästva arengu saavutamiseks, teadvustades samas kohalike omavalitsusüksuste esmast vastutust keskkonnaprobleemidega tegelemisel.

Sellega tunnistab riik, et vastutus elupaiga ja keskkonna puhastamise eest on eelkõige pindalapõhine.

See seadus võeti vastu 19^th juuli, 1998.

17. Vabariigi seadus nr 9003: “Tahkete jäätmete ökoloogilise käitlemise seadus 2000”

Tegemist on seadusega, mis aitab ellu viia ökoloogilisi tahkete jäätmete käitlusprogramme, luues selleks vajalikud institutsionaalsed mehhanismid ja stiimulid, kuulutades välja teatud seadused keelavad ja sätestavad karistused, eraldades selleks raha ja muul otstarbel.

See seadus võeti vastu 26^th jaanuaril 2001.

KKK

Mis tähtsus on Filipiinidel keskkonnaseadustel?

Filipiinide keskkonnaseadused on oluline, sest need seadused aitavad võidelda keskkonnaga seotud probleemidega (globaalne soojenemine, kliimamuutused, kasvuhoonegaaside heitkogused, happevihmad, ohustatud liikide jaht, metsade hävitamine, loodusvarade ammendumine, vee, õhu ja pinnase saastamine)

Ja aitab säästa Filipiinide loodusvarasid. Keskkonnaseadused aitavad kaitsta taimi, loomi ja inimeste tervist ning keskkonda

Soovitused

• 3 keskkonnajuhtimissüsteemi tüübid
• Filipiinide 10 parimat valitsusvälist organisatsiooni
• 15 suurimat ohustatud liiki Filipiinidel
• 10 parimat keskkonnakaitsega tegelevat valitsusvälist organisatsiooni
• 10 parimat keskkonnaprobleemi ja lahendusi
• Nigeeria keskkonnaagentuuride loend – uuendatud