Keskkonnamõju hindamise protsessi 9 etappi

No comments

Iga projekt, mis võib keskkonda mõjutada, peab läbima keskkonnamõju hindamise. Seda tehakse tavaliselt selle positiivse või negatiivse mõju taseme kindlakstegemiseks.

Keskkonnamõju hindamise protsess (KMH protsess) on toiminud üle nelja aastakümne. Selle ajalugu ulatub 1962. aastal ilmunud Rachel Carsoni raamatusse Silent Spring, kus esmakordselt toodi avalikkuse tähelepanu pestitsiidide kahjulikule mõjule. Tasapisi hakkas erinevates riikides kasvama mure rahvastiku kasvu, linnastumise, industrialiseerimise ja saastatuse pärast.

USA-s kirjutati 1970. aastal alla riikliku keskkonnapoliitika seadus (NEPA). NEPA oli esimene keskkonnaseadus, mis nõudis kavandatavate projektide keskkonnamõju aruandeid (EIS), mis mõjutavad oluliselt inimkeskkonna kvaliteeti.

Seadus nõudis föderaalasutustelt keskkonnaväärtuste integreerimist oma otsustusprotsessidesse, võttes arvesse kavandatavate tegevuste keskkonnamõjusid ja nendele tegevustele mõistlikke alternatiive.

Samuti viis senaator Gaylord Nelsoni aprillis kavandatud Maa päeva meeleavaldus, milles osales 20 miljonit USA kodanikku, 1970. aasta juulis Keskkonnakaitseagentuuri (EPA) loomiseni.

Pärast USA-d võtsid keskkonnamõju hindamise protsessi kasutusele ka teised riigid, nagu Kanada, Austraalia, Uus-Meremaa, Columbia (1973–1974) ja Filipiinid (1978).

1981. aastal vaatas USA Rahvusvahelise Arengu Agentuur (USAID) läbi riikliku keskkonnapoliitika seaduse (NEPA). Läbivaatamisega sai keskkonnamõju hindamine (KMH) arenguabiprojektide mandaadiks. See oli esimene katse juurutada KMH süsteeme arenguabi valdkonnas

1989. aastal võttis Maailmapank vastu suurte arendusprojektide KMH, mille puhul laenusaajariik pidi panga järelevalve all läbi viima KMH.

Mis on keskkonnamõju hindamine?

Keskkonnamõju hindamine on kavandatava projekti interdistsiplinaarne samm-sammuline hindamisprotsess, mida koordineerivad tunnustatud ametiasutused, et teha kindlaks, milline on projekti mõju (positiivne või negatiivne) keskkonnale, kus see asutakse.

Seda määratletakse ka kui uuringut, mille eesmärk on ennustada kavandatava tegevuse/projekti mõju keskkonnale.

UNEP määratleb keskkonnamõju hindamise (EIA) kui vahendit, mida kasutatakse projekti keskkonna-, sotsiaalsete ja majanduslike mõjude tuvastamiseks enne otsuse tegemist.

Rahvusvaheline Mõjuhindamise Assotsiatsioon määratleb selle kui süstemaatilist protsessi käimasoleva või kavandatava tegevuse tulevaste tagajärgede kindlakstegemiseks.

KMH algusaastatel keskenduti kavandatavate projektide biofüüsikalistele mõjudele (st vee ja õhu kvaliteet, taimestik ja loomastik, kliima ja hüdroloogia jne). Kuid täna hindab KMH sotsiaalseid, tervise- ja majanduslikke mõjusid. Üldiselt tehakse KMH konkreetsete arendusprojektide jaoks, nagu tuumaelektrijaamad, suured tammide arendused ja elamuarendused.

Keskkonnamõju hindamine kui riiklik instrument paneb kontrolli alla inimtegevuse keskkonnas. Keskkonnamõju hindamise protsess sõltub pädeva riikliku asutuse otsusest.

KMH võrdleb erinevaid projekti alternatiive ja püüab välja selgitada, milline on parim majanduslike ja keskkonnaalaste kulude ja tulude kombinatsioon.

KMH ei ennusta ainult kavandatava projekti mõju. Kui see on negatiivne, pakutakse keskkonnamõju hindamise protsessis välja meetmed kahjulike mõjude leevendamiseks ja prognoositakse, kas ka pärast leevendusmeetmete rakendamist esineb olulisi kahjulikke keskkonnamõjusid.

Keskkonnamõju hindamise protsess on üks 20. sajandi edukatest keskkonnakaitsepoliitika uuendustest. See protsess annab projekti peamistele otsustajatele ajakohastatud teavet nende otsuste tõenäoliste tagajärgede kohta enne nende otsuste tegemist.

Seega vastutavad nad oma otsuste eest. KMH protsess soodustab teadlikku ja läbipaistvat otsuste tegemist, püüdes samal ajal vältida, vähendada või leevendada võimalikke kahjulikke mõjusid alternatiivsete võimaluste, asukohtade või protsesside kaalumise kaudu.

KMH on keskkonnamõju hindamise aspekt. Kui keskkonnahinnang on terviklik uuring, siis KMH on suunatud konkreetsele projektile.

Keskkonnamõju hindamise tähtsus

  • Keskkonnamõju hindamise protsess viiakse läbi projektitsükli alguses, seega avastatakse võimalikud probleemid õigeaegselt.
  • Keskkonnamõju hindamise protsess tagab seose majandusarengu ja keskkonnasäästlikkuse vahel. Samuti võimaldab see meil esialgses etapis läbi viia projektide keskkonnaalase tasuvusanalüüsi.
  • See aitab planeerimisel ja juhtimisel võtta pikaajalisi meetmeid nii tõhusaks majandamiseks kui ka keskkonna säästmiseks
  • KMH on potentsiaalselt hea keskkonnajuhtimise kasulik komponent.
  • KMH protsess võimaldab projektijuhtidel teada, milline projekt vajab keskkonnakahju vältimiseks täielikku läbivaatamist.
  • Aitab hinnata võimalikke keskkonnaalaste õigusaktidega seotud mõjusid, lähtudes seadusandlikest nõuetest.
  • Keskkonnamõju hindamine mitte ainult ei tuvasta probleeme, vaid pakub ka eelnevalt leevendusmeetmeid, et ennetada võimalikke katastroofe.
  • Keskkonnamõju hindamise protsessiga kaitstakse ja säilitatakse bioloogilist mitmekesisust ja elupaiku. See saavutatakse kahjulike projektikavandite ja meetodite tõttu, pakutakse alternatiive.
  • KMH ennustab kavandatava projekti negatiivset või positiivset mõju. See julgustab keskkonda positiivselt mõjutavate projektide elluviimist ja takistab destruktiivsete projektide elluviimist.
  • KMH pakub välja võimalikud, ohutumad või vähem kahjustavad alternatiivid, mis asendavad rohkem kahjustavaid projektikavandeid ja meetodeid.
  • EIA koostab keskkonnajuhtimiskava ja kokkuvõtte mittetehnoloogilise avalikkuse jaoks.
  • Kogukondade ja teiste huvirühmade kaasamine otsuste tegemisse KMH käigus aitab vähendada arendusprojektidega seotud konflikte.
  • KMH soodustab ressursside optimaalset kasutamist ning projekti aja ja kulude kokkuhoidu
  • See soodustab keskkonnasäästlike projektide elluviimist

Keskkonnamõju hindamise seadus

KMH seadus kehtestati 1992. aastal. Seaduses on selgelt kirjas KMH nõuded, kuidas KMH peaks läbi viima ja mitte, kes selle läbi viib, KMH-d vajavad projektid ja mitte.

Vastavalt seadusele ei ole KMH nõutav, kui kavandatav projekt on tunnustatud asutuse kokkulepitud minimaalse keskkonnamõjuga projektide nimekirjas; projekt viiakse ellu riikliku hädaolukorra ajal, milleks valitsus on võtnud ajutisi meetmeid; projekt viiakse ellu vastusena asjaoludele, mis ameti hinnangul on rahvatervise või ohutuse huvides.

Seaduses soovitatakse KMH teha ka elamumajanduse, kalanduse, põllumajanduse, veevarustuse, jäätmekäitluse ja -kõrvaldamise, transpordi, kuurortide ja puhkemajanduse, raudteede, karjääride, elektritootmise ja -ülekande, kaevandamise, nafta, sadamate, infrastruktuuri, tööstuse, metsanduse, maaparandus, lennujaam, drenaaž ja niisutamine. Tehnilisi andmeid saab näha aadressil http://faolex.fao.org/docs/pdf/nig18378.pdf

Keskkonnamõju hindamise protsessi 9 etappi

  • Projekti identifitseerimine ja määratlus
  • Linastub
  • Reguleerimisala
  • Algseisu uuring
  • Mõju analüüs
  • Mõju leevendamine
  • KMH aruanne
  • KMH aruande eelnõu läbivaatamine
  • Otsuse tegemine

Keskkonnamõju hindamise protsessi etapid on riigiti erinevad. Siiski tuleb põhietappe rakendada hea tava standardina. Need kõigis KMH struktuurides levinud etapid on sõelumine, ulatuse määramine, mõjuanalüüs, leevendusmeetmed, aruandlus, ülevaatus, otsuste tegemine ja auditeerimine. Keskkonnamõju hindamise protsessi etapid määratakse kindlaks riigi või doonori nõuetega.

1. Projekti identifitseerimine ja määratlus

See etapp tundub tähtsusetu, kuid võib muutuda keeruliseks, eriti suurte ja mitmekordsete projektide puhul. Kavandatav projekt on sõnastatud ja konkreetselt määratletud, et täpselt määrata võimalike mõjude tsoon ja hõlmata ettepanekuga tihedalt seotud tegevusi, et hinnataks kogu keskkonnamõjude ulatust.

2. Sõelumine

Sõelumisel tehakse kindlaks, kas projekt nõuab KMH-d või mitte, ja läbiviidava hindamise taset. KMH lävenõue võib sõltuda projekti rahalisest väärtusest, projekti mõjust või projekti tüübist. Mõnes kohas on nimekiri projektidest, mis vajavad KMH.

Kui konkreetse valdkonna KMH eest vastutavale asutusele on projektiettepanek esitatud, saadab asutus oma esindaja projekti elluviija juurde. Nad arutavad selliseid teemasid nagu projekti põhjus, suurus, maksumus, peamised sidusrühmad, vastuseis ja kas projekti osad on läbiräägitavad või mitte. KMH agent arvestab ja küsitleb ka kõiki inimesi, kes vastutavad projekti erinevate kategooriate eest, et hinnata täpselt, millised on projekti kõik mõjud.

Sõelumise ajal on reis objektile väga vajalik. Võetakse üksikasjad, näiteks saidi täpsed koordinaadid. Samuti tehakse kohapealseid katseid, tehakse pilte objektist ja ümbritsevast keskkonnast. Need muudavad projekti realistlikumaks ja seda on saidist eemal olles hõlpsasti hinnatav.

Keskkonnamõju hindamise protsessi selles etapis uuritakse ka projekti suhtes kohaldatavaid eeskirju. See on oluline, sest need määrused võiksid määrata ka selle, kas on vaja teha põhi- või täismahus keskkonnamõju hindamine.

Sõelumine hõlbustab teadlike otsuste tegemist. See annab selge, hästi struktureeritud ja faktipõhise analüüsi kavandatud tegevuste mõjude ja tagajärgede kohta. Selle protsessi käigus sõelutakse välja keskkonna-, sotsiaalselt ja majanduslikult ebaotstarbekad projektid

Projekti keskkonnamõju võib aja jooksul muutuda. Seetõttu arvestatakse nii sõelumisetapi kui ka kogu KMH protsessi mõjusid kogu projekti eluea jooksul alates ehitusfaasist kuni käitamise ja pärast sulgemist.

3. Ulatus

Ulatus on keskkonnamõju hindamise protsessi etapp, mis teavitab üldsust ja valitsusväliseid organisatsioone kavandatavast projektist ning võimaldab neil avaldada oma arvamust projekti kohta. Ulatuse määramise käigus tehakse kindlaks põhiprobleemid ja mõjud, mida tuleks edasi uurida. See tuvastamine põhineb seadusandlikel nõuetel, rahvusvahelistel konventsioonidel, ekspertteadmistel ja avalikkuse kaasamisel. Samuti on paika pandud õppetöö piir ja ajapiirang.

Ulatuslikud tegevused hõlmavad ka peamiste sidusrühmade väljaselgitamist ja nende tutvustamist projekti ja sidusrühmade nimekirjaga, olulisemate küsimuste, väärtuste ja murekohtade esiletoomist, mis vajavad KMH käigus tähelepanu, otsust, kas projektiga jätkata või mitte, leidmist. projekti alternatiivsed kavandid või kohad, mis hõlmavad kaitsemeetmeid projekti kavandamisse või kahjulike mõjude hüvitamist, määrates kindlaks kõik poliitikad, määrused ja hindamise üksikasjalikud aspektid ning lõpuks tuletada mõjuhinnangu ülesanded (TOR). .

TOR on KMH koostamise juhend. Ideaalne TOR hõlmab kõiki ulatuse määramise käigus tuvastatud probleeme ja mõjusid.

TOR sisaldab järgmist teavet:

  • Projekti kirjeldus
  • KMH protsessi järelevalve ja otsuste tegemise eest vastutavate asutuste või ministeeriumide loetelu
  • Projekti koht (nimetatakse ka "mõjutsooniks")
  • KMH nõuded kehtivates seadustes või määrustes
  • Mõjud ja uuritavad probleemid
  • Kavandatavad leevendus- ja/või seiresüsteemid
  • Üldsuse kaasamise sätted
  • Peamised sidusrühmad
  • KMH protsessi lõpuleviimise tähtaeg
  • Eeldatav töötoode ja tarned.
  • KMH eelarve

TOR-i kavandi saab teha üldsusele ülevaatamiseks ja oma kommentaaride esitamiseks kättesaadavaks.

4. Lähteuuring

Selles etapis viiakse läbi projekti ala ja selle keskkonna terviklik uuring. Uuritavad komponendid hõlmavad füüsikalis-keemilist keskkonda (kliima, meteoroloogia, geoloogia, pinnase tüüp ja levik, põhjavee omadused, õhu kvaliteet ja müratase); bioloogiline keskkond (looduse ja loomastiku tunnuste asukoht ja levik); sotsiaalmajanduslikud ja tervislikud tingimused, mis kirjeldavad inimeste ja nende keskkonna demograafiat, kultuuri, pärandiobjekte, sotsiaalset ja tervislikku seisundit.

Lähteandmeid saab kirjandusest, väliuuringutest, mõõtmistest ja esinduslike proovide kogumisest jne.

5. Mõjuanalüüs

Siin tehakse kindlaks ja prognoositakse kõik kavandatava projekti olulised keskkonna-, sotsiaalsed ja majanduslikud mõjud, sealhulgas projekti kavandi alternatiivide üksikasjalik väljatöötamine.

6. Mõju leevendamine

Mõjud on ju prognoositud ja tuvastatud, soovitatakse võtta meetmeid keskkonnakahjude vähendamiseks ja kavandatava projekti võimalike kahjulike tagajärgede vältimiseks.

7. KMH aruanne

Pärast ülalkirjeldatud etappe koostatakse aruanne, mida nimetatakse KMH aruande eelnõuks. Seda nimetatakse eelnõuks, kuna see pole heaks kiidetud. Aruanne on avalikkusele otsustusvahendiks ja projekti elluviimisel juhendi esitajale. Nendel põhjustel tuleb aruanne koostada kõigile arusaadavalt, järgides traditsioonilisi tavasid ja rahvusvahelisi parimaid tavasid.

Aruanne annab kokkuvõtte keskkonnamõju hindamise protsessist. See algab projekti lühikokkuvõttega ja lõpeb keskkonnajuhtimiskava (EMP) üksikasjadega, mis juhivad projekti elluviimist.

8. KMH aruande eelnõu läbivaatamine

Käesolevas ülevaates uuritakse KMH aruande eelnõu adekvaatsust ja tõhusust ning antakse otsuste tegemiseks vajalikku teavet.

KMH aruande läbivaatamine läbib sisekontrolli, välisülevaatuse ja ametliku avaliku arutelu. Siseülevaatuse viivad läbi valitud reguleeriva asutuse eksperdid. Välist hindamist viivad läbi spetsialistid väljaspool reguleerivat asutust. KMH kavandi koopiad saadetakse nendele ekspertidele (eriti akadeemilistele ringkondadele) ülevaatamiseks ja tagasiside andmiseks.

Avaliku arutelu viivad läbi sidusrühmad – need, keda projekt ühel või teisel viisil mõjutab. See hõlmab kogukonna liikmeid, kus projekt toimub, valitsusväliseid organisatsioone, kohalikke omavalitsusi jne.

Sidusrühmade kaasamine toob palju kasu. See aitab projektiga siduda traditsioonilised teadmised keskkonnast. See lisab KMH aruandele rohkem üksikasju. Samuti teeb see teatavaks kogukonna seisukohad projekti kohta ja hoiab ära arendusprojektidega seotud kaose.

9. Otsustamine

Selles etapis saab projekti heaks kiita, tagasi lükata või seda veelgi muuta. Projekt kiidetakse heaks, kui KMH meeskond on käsitlenud kõiki ülevaatuse käigus tõstatatud probleeme või kui kõik olulised kahjulikud mõjud on nõuetekohaselt leevendatud. Kui need tegurid ei ole paigas, ei kiideta projekti heaks.

Kui projekt on heaks kiidetud, väljastab reguleeriv asutus projekti esitajale keskkonnamõju aruande. See sertifikaat on heakskiit, et taotleja saaks oma projekti alustada.

Järeljärelevalve või -audit hakkab tööle pärast projekti käivitamist. Projekte jälgitakse tagamaks, et nende mõju ei ületaks seaduslikke standardeid. Seda tehakse selleks, et leevendusmeetmete rakendamine oleks KMH aruandes kirjeldatud viisil.

KKK

Kes võib KMH läbi viia?

Olenevalt KMH süsteemist viib KMH läbi (1) valitsusasutus või ministeerium või (2) projekti esitaja.

Kui KMH seadused lubavad, võib kumbki osapool palgata KMH ettevalmistamiseks konsultandi või tegeleb KMH protsessi teatud osadega, nagu avalikkuse osalemine või tehnilised uuringud.

Millistes riikides on KMH kehtestatud?

Kõik riigid viivad läbi suurprojektide KMH.

Kes koostab KMH aruande?

KMH aruande koostab KMH protsessi läbiviija. See võib olla reguleeriv asutus või projekti algataja.

Kui kaua võib KMH protsess aega võtta?

Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni sõnul sõltub KMH kestus vaadeldavast programmist, plaanist või projektist. Kuid protsess kestab tavaliselt 6–10 kuud alates ettevalmistamisest kuni ülevaatamiseni.

Soovitused

+ postitused
Kodeeritud

Jäta vastus

Sinu e-postiaadressi ei avaldata.