Metsade hävitamisel on keskkonnale palju laastavaid mõjusid. Käesolevas artiklis on hoolikalt välja toodud ja uuritud metsade hävitamise 14 peamist mõju keskkonnale.
Säästva arengu kontseptsioon tekkis ja arenes metsateaduses metsade raadamise tagajärgede tõttu. Metsade raadamise mõju keskkonnale on metsaressursside kadu, mis hõlmab ka nende metsade pakutavaid ökosüsteemi teenuseid.
Toidu- ja Põllumajandusorganisatsiooni (FAO) andmetel toetavad metsad ja puud säästvat põllumajandust. Need stabiliseerivad mulda ja kliimat, reguleerivad veevoolu, annavad varju ja peavarju ning loovad elupaiga tolmeldajatele ja põllumajanduslike kahjurite looduslikele röövloomadele. Samuti aitavad need kaasa sadade miljonite inimeste toiduga kindlustatusele, kellele nad on olulised toidu-, energia- ja sissetulekuallikad.
Metsad katavad praegu umbes 4 miljardit hektarit. See moodustab umbes 31 protsenti maakera pinnast. Aastas on viimase kümne aasta jooksul raadamise tõttu kadunud keskmiselt umbes 5.2 miljonit hektarit metsa.
Sõna raadamine asendatakse mõnikord teiste sõnadega, nagu taimede taastamine, puude langetamine, puude lõikamine, maa puhastamine jne. Need sõnad selgitavad aga metsade raadamise erinevaid aspekte või tegevusi, mis põhjustavad metsade raadamist.
Metsade raadamiseks võib lihtsamalt öeldes öelda metsaressursside, eriti metsapuude kadumise. See on metsapuude eemaldamine ja kunagise metsa muutmine muuks maakasutustegevuseks, nagu põllumajandus, tööstuste, teede, kinnistute ja lennujaamade ehitamine.
Metsade raadamine on alati toimunud majandusarengu kõrval. Põllumajandus, kaevandamine, linnastumine on majandustegevused, mis on aastate jooksul soodustanud metsade hävitamist. Need tegevused nõuavad suurt maa-ala. Arvatakse, et loomakasvatus põhjustab umbes 14% ülemaailmsest metsade hävitamisest.
Enne 1900. aastate algust registreeriti Aasia, Euroopa ja Põhja-Ameerika parasvöötme metsades suurim metsade raadamine. Kahekümnenda sajandi keskpaigaks oli metsade hävitamine maailma parasvöötme metsades sisuliselt peatunud.
Kui metsade raadamise kiirus parasvöötme piirkondades järk-järgult peatus, suurenes see maailma troopilistes metsades. Need troopilised metsad on säilitanud metsade raadamise kõrge taseme, kuna sõltuvad maismaapõhisest majandustegevusest
Sahara-taguses Aafrikas on nõudlus kütuse, põllumajandusmaa ja rahaliste põllukultuuride, näiteks puuvilla, kakao, kohvi ja tubaka järele toonud kaasa metsade raadamise. Samuti on seda protsessi viimasel ajal mõnes riigis kiirendanud välisinvestorite suure maa-ala omandamine…
Põhja-Aafrikas ja Vahemere vesikonnas viisid sellised tegevused nagu laevade ehitamine, küte, toiduvalmistamine, ehitus, keraamika- ja metalliahjude kütmine ning konteinerite valmistamine puude langetamiseni.
Majanduskasvu sõltuvus metsaressurssidest on ühiskonnati erinev. Põllumajanduse-eelses ühiskonnas on metsaressursid ainsaks elatusallikaks, mistõttu valitseb suur sõltuvus ja ekspluateerimine ning metsaressursside tooraine ja kütuse jätkusuutmatu kasutamine. Agraarühiskonnas raiutakse metsi põllumajanduslikul eesmärgil. Postagraarsetes ühiskondades, kus majanduslik areng on edenenud, keskendutakse säästvale metsamajandamisele. Rakendatud on mõistlikke metsatavasid, mida toetab poliitiline pühendumus.
Kuigi ülemaailmne metsade raadamise kiirus on viimasel kümnendil aeglustunud, on see paljudes maailma piirkondades endiselt murettekitavalt kõrge. Isegi ÜRO aastatuhande arengueesmärkide (MDG) metsade näitajat pole saavutatud.
Folmeri ja van Kooteni sõnul soodustavad paljud valitsused metsade raadamist, pakkudes põllumajandusele otseseid või kaudseid toetusi ja stiimuleid. Need valitsused ei ole samuti mõistnud metsadest saadava mittepuidulise kasu ja metsade raiumisega seotud väliskulude tähtsust.
Sisukord
Kas metsade raadamine mõjutab keskkonda?
Jah, see on nii.
Metsad on laialt tuntud kui maailma suurim maismaa bioloogilise mitmekesisuse hoidla. Samuti on neil oluline roll globaalsete kliimamuutuste leevendamisel ning nad aitavad kaasa mulla ja vee kaitsele paljudes habras ökosüsteemides.
Maailma metsade seisundi raporti kohaselt on metsad väga olulised keskkonnakomponendid. Neil on otsene ja mõõdetav mõju inimeste elule. Metsaressursid ja -teenused toovad tulu ning vastavad inimese toidu-, peavarju-, riiete- ja energiavajadusele. Metsade mahavõtmine tähendab seega nende ressursside ja teenuste äravõtmist.
14 parimat metsade hävitamise mõju keskkonnale
Metsade hävitamise mõju inimesele ja teistele keskkonnakomponentidele on järgmine:
- Töökoha kaotus
- Puitkütuse energia kadu
- Varjupaiga materjalide kadumine
- Keskkonnateenuste maksetest (PES) saamata jäänud tulu
- Mittepuidu metsasaaduste tootmisest saamata jäänud tulu
- Elupaiga ja bioloogilise mitmekesisuse kadumine
- Taastuvate ressursside kaotamine
- Pinnase erosioon ja üleujutused
- Ookeani pH taseme muutus
- Atmosfääri CO2 sisalduse suurenemine
- Atmosfääri niiskuse vähendamine
- Elukvaliteedi langus
- Keskkonnapagulased
- Haiguste puhang
1. Töökoha kaotus
Ametlikus metsasektoris töötab üle maailma umbes 13.2 miljonit inimest, mitteametlikus sektoris aga vähemalt 41 miljonit inimest.
Metsade hävitamise mõju keskkonnale võib avaldada nendes sektorites töötavate inimeste tööhõiveallikaid. Aktiivselt metsade hävitamisega tegelevatel inimestel peab see meeles olema.
2. Puitkütuse energia kadu
Puiduenergia on sageli vähearenenud ja arengumaade maa-asulates esmane energiaallikas. Aafrikas moodustab puiduenergia 27 protsenti primaarenergia koguvarust. Ladina-Ameerikas ja Kariibi mere piirkonnas annab see 13 protsenti energiavarustusest ning 5 protsenti Aasias ja Okeaanias. Umbes 2.4 miljardit inimest küpsetavad puitkütust,
Puiduenergiat kasutatakse ka arenenud riikides, et vähendada nende täielikku sõltuvust fossiilkütustest. Umbes 90 miljonit elanikku Euroopas ja Põhja-Ameerika riikides kasutavad seda külmadel aastaaegadel siseruumide kütteseadmetena.
Metsapuidu mittesäästlik kasutamine toob kaasa metsapuitkütuse kadu. See omakorda suurendab nõudlust fossiilkütuste kui energiaallikate järele.
3. Varjualuse materjalide kadumine
Umbes 1 miljard Aasias ja Okeaanias ning 150 miljonit Aafrikas elab kodudes, kus metsasaadused on peamised seinad, katused või põrandad.
Kuna metsasaadused on olulised peavarjumaterjalid, põhjustab nende materjalide pidev kasutamine ilma täiendava täiendamiseta pakkumise järkjärgulise vähenemise ja lõpuks täieliku kadumise.
4. Keskkonnateenuste maksetest (PES) saamata jäänud tulu
Mõnes kohas makstakse metsaomanikele või -majandajatele keskkonnateenuste, näiteks valglakaitse, süsiniku ladustamise või elupaikade säilitamise eest tasu. Kui need metsad raadamise tõttu kaovad, jääb saamata ka tulu, mis peaks saama keskkonnateenuste eest tasumisest (PES).
5. Mittepuidu metsasaaduste tootmisest saamata jäänud tulu
Mittepuidulised metsasaadused on metsast saadud tooted, välja arvatud puud ja nendest valmistatud tooted. NWFP-d on näiteks ravimtaimed; põõsa- või ulukiliha, mesi; ja muud taimed.
Aasia ja Okeaania toodavad (67.4 miljardit USA dollarit ehk 77 protsenti kogusummast) NWFP-dest. Pärast seda on Euroopa ja Aafrika nendest tegevustest saadava tulu kõrgeim tase.
Võrreldes muude metsasektori tegevusaladega annab NWFP tootmisest saadav tulu SKT-sse suurima lisapanuse Aasias ja Okeaanias ning Aafrikas, kus see moodustab vastavalt 0.4 protsenti ja 0.3 protsenti SKTst.
6. Elupaiga ja bioloogilise mitmekesisuse kadumine
Loodusel on oma viis tasakaalustada oma ressursside kaotust ja kasu. Kui loomad surevad, saab loodus end taastada ja tasakaalustada oma surma paljunemisega. Küll aga siis, kui esineb häireid inimtegevusest, nagu metsalooduse ammendav küttimine ja kontrollimatu metsaraie. Need tegevused võivad vähendada metsade säilimiseks ja uuenemiseks vajalikke liike.
Umbes 70% maismaaloomadest ja taimeliikidest on metsade raadamise tõttu keskkonnale kadunud. Kesk-Aafrikas on selliste liikide nagu gorillad, šimpansid ja elevandid kadu põhjuseks metsade hävitamine keskkonnale. Aastatel 1978–1988 kasvas Ameerika rändlindude aastane kadu 1–3 protsendilt.
Nende metsaliikide kadumine on tingitud maa raiumisest, metsaraietest ja küttimisest, mis kõik on võrdne metsade hävitamisega.
Kui metsade hävitamine põhjustab erosiooni, voolavad erodeeritud materjalid veekogudesse, kus need järk-järgult kogunevad setetena. See toob kaasa seisundi, mida nimetatakse mudastumiseks. Jõgede suurenenud settekoormus lämmatab kalamarja, mis põhjustab madalamat koorumist. Kui hõljuvad osakesed jõuavad ookeani, saastavad nad ookeani ja see muutub häguseks, põhjustades korallriffide piirkondlikku langust ja mõjutades rannakalandust.
Korallriffe nimetatakse mere vihmametsadeks. Kui need kaovad, lähevad kaotsi kõik nende pakutavad teenused. Mudastumine ja korallriffide kadu mõjutavad ka rannapüüki.
7. Taastuvate ressursside kadumine
Taastuvate loodusvarade hävitamine on metsade hävitamise mõju keskkonnale. See hõlmab väärtusliku tootliku maa, puude ja metsade esteetiliste omaduste kadumist
Teoreetiliselt võib metsaraie olla jätkusuutlik tegevus, mis loob pideva tuluallika ilma ressursibaasi kahandamata, eriti sekundaarsetes metsades ja istandustes.
Suurem osa vihmametsade raietest ei ole aga praktikas jätkusuutlik, pigem vähendavad need troopiliste riikide potentsiaalset tulu pikemas perspektiivis. Sellistes kohtades nagu Kagu-Aasia ja Lääne-Aafrika, kuhu kunagi puitu eksporditi, on nende metsade väärtus ülekasutamise tõttu langenud.
Maailmapanga hinnangul kaotavad valitsused ebaseadusliku metsaraie tõttu igal aastal ligikaudu 5 miljardit USA dollarit tulu, samas kui puitu tootvate riikide majanduse üldine kahju ulatub 10 miljardi USA dollarini aastas.
Kuna metsapuud lähevad raie tõttu kaduma, kannatab ka ökoturism metsade raadamise all. Turismiturg toob igal aastal troopilistesse riikidesse üle maailma kümneid miljardeid dollareid.
Märkimisväärne on see, et peaaegu igas riigis või piirkonnas, mis on läbi teinud majandusarengu, on toimunud majandusliku ülemineku ajal suur metsade raadamine. Õnneks on enamik riike õnnestunud metsade hävitamise peatamisel või tagasipööramisel pärast seda, kui riigi majandus on saavutanud teatud majandusarengu taseme. SOFO 2012
8. Pinnase erosioon ja üleujutused
Üks puude tähtsus metsas on see, et nad seovad mullapinnad omavahel, ankurdades mulda oma juurtega. Nende puude väljajuurimisel pinnas laguneb ja selle osakesed seotakse lõdvalt. Kui mullaosakesed on lõdvalt seotud, võivad erodeerivad ained, nagu tuul, vesi või jää, suure mullamassi kergesti minema uhtuda, põhjustades pinnase erosiooni.
Lühikesed intensiivsed sademed põhjustavad ka üleujutusi. Nii üleujutus kui erosioon uhuvad mullast orgaanilist ainet ja mineraalaineid. See muudab mulla viljatuks ja vähendab saagikust.
Sellised riigid nagu Madagaskar ja Costa Rica kaotavad igal aastal erosiooni tõttu umbes 400 tonni hektari kohta ja 860 miljonit tonni väärtuslikku pinnast.
Elevandiluurannikul (Côte d'Ivoire) tehtud uuringu kohaselt kaotasid metsaga kaetud nõlvadel alad 0.03 tonni pinnast hektari kohta; haritud nõlvad kaotasid 90 tonni hektari kohta, paljad nõlvad aga 138 tonni hektari kohta aastas.
Lisaks kalatööstuse kahjustamisele võib metsade hävitamisest tingitud erosioon kahjustada metsa läbivaid teid ja kiirteid.
Kui metsakate kaob, voolab äravool kiiresti ojadesse, tõstes jõgede taset ja allutades allavoolu asuvaid külasid, linnu ja põllumaad üleujutustele, eriti vihmaperioodil.
9. Ookeani pH taseme muutmine
Üks raadamise mõjudest keskkonnale on ookeanide pH taseme muutus. Metsade hävitamine suurendab süsiniku IV oksiidi taset atmosfääris. See atmosfääri CO2 läbib teatud reaktsioone, moodustades ookeanides süsihappeid.
Pärast tööstusrevolutsiooni on rannad muutunud 30 protsenti happelisemaks. See happeline seisund on toksiline ökosüsteemile ja veeorganismidele.
10. Atmosfääri CO2 suurenemine
WWF andmetel hoiavad troopilised metsad rohkem kui 210 gigatonni süsinikku. Metsad mängivad süsiniku sidumisel olulist rolli. Need on maa kopsud ja neid iseloomustab tihe taimestik. Need puud kasutavad hapniku eraldamiseks ära atmosfääri CO2.
Metsade hävitamine on vastutustundetu 10–15% inimtekkeliste CO2 heitkoguste eest. . See toob kaasa atmosfääritemperatuuri tasakaalustamatuse ja kuivema kliima,
Metsade põletamisel maa puhastamisel vabaneb süsinik süsinikdioksiidina atmosfääri. Süsinikdioksiid on kõige olulisem kasvuhoonegaas, kuna see püsib atmosfääris. Sellel on ka potentsiaal muuta globaalset kliimat
11. Atmosfääri niiskuse vähendamine
Metsataimestik eraldab aurustumisel oma lehtedest veeauru. See troopiliste vihmametsade reguleeriv funktsioon võib aidata vähendada hävitavaid üleujutusi ja põuatsükleid, mis võivad tekkida metsade puhastamisel. Need aitavad reguleerida veeringlust.
Veeringes eritub ja aurustub niiskus atmosfääri, moodustades vihmapilved, enne kui sadeneb vihmana tagasi metsa. 50–80 protsenti Amazonase kesk- ja lääneosa niiskusest jääb ökosüsteemi veeringesse.
Selle taimestiku puhastamisel langeb õhuniiskus. Selline niiskuse langus tähendab, et õhus on vähem vett, mida pinnasesse tagasi suunata. Mullad hakkavad kuivama ja kaotavad võime teatud taimi kasvatada. See suurendab ka metsatulekahjude ohtu.
Näiteks võib tuua 1997. ja 1998. aasta tulekahjud, mille põhjustasid el Niño tekitatud kuivad tingimused. Indoneesiast, Brasiiliast, Colombiast, Kesk-Ameerikast, Floridast ja teistest paikadest pühkides põlesid miljonid aakrid.
12. Elukvaliteedi langus
1998. aasta ülemaailmse kliimalepingu konverentsil Buenos Aireses osalejad väljendasid Edinburghi ökoloogiainstituudi varasemate uuringute põhjal muret, et Amazonase vihmamets võib globaalsest soojenemisest ja maa ümberkujundamisest tingitud sademete mustrite muutumise tõttu 50 aasta pärast kaduda.
Selle tulemuseks on lõpuks toiduga kindlustamatus, kuna miljonid inimesed kogu maailmas sõltuvad metsadest jahipidamise, väikesemahulise põllumajanduse, koristamise, ravimite ja igapäevaste materjalide, nagu lateks, kork, puuviljad, pähklid, looduslikud õlid ja vaigud, jaoks. Need inimesed sõltuvad ka toidust, mis pärineb metsadest ja väljaspool metsi asuvatest puudest, et tõsta oma toitumise kvaliteeti ja mitmekesisust.
Metsade hävitamine aitab kaasa ka sotsiaalsetele konfliktidele ja rändele sellistes piirkondades nagu Kagu-Aasia.
Metsade hävitamise mõju keskkonnale on tunda rohkem kohalikul tasandil, kuna troopiliste vihmametsade ja nendega seotud ökosüsteemide pakutavad ökoloogilised teenused kaovad.
Need elupaigad pakuvad inimestele palju teenuseid; teenused, millest vaeste igapäevane ellujäämine sõltub otseselt. Need teenused hõlmavad, kuid mitte ainult, erosiooni vältimist, üleujutuste kontrolli, vee filtreerimist, kalanduskaitset ja tolmeldamist.
Pikas perspektiivis võib troopiliste vihmametsade raadamine muuta globaalset kliimat ja bioloogilist mitmekesisust. Need muutused muudavad kohalike mõjude tõttu ilma vaatlemise ja prognoosimise keeruliseks ja keerulisemaks, kuna need toimuvad pikema aja jooksul ja neid võib olla raske mõõta.
13. Keskkonnapagulased
Metsade raadamise mõju keskkonnale on see, et see võib jätta inimesed "keskkonnapõgenikeks" – inimesteks, kes on keskkonnaseisundi halvenemise tõttu ümberasustatud,
Metsade hävitamine põhjustab muid keskkonnaprobleeme, nagu kõrbete tungimine, metsatulekahjud, üleujutused jne. Need tingimused tõrjuvad inimesed oma kodudest eemale kohtadesse, kus nad on ebasoodsates elutingimustes.
Näide on Brasiilias, kus sisserändajad olid sunnitud töötama istandustes karmides töötingimustes. Punase Risti uuringud näitavad, et praegu on keskkonnakatastroofide tõttu rohkem inimesi ümber asunud kui sõja tõttu.
14. Haiguste puhang
Metsade hävitamise mõjuna keskkonnale on esile kerkinud palju troopilisi haigusi.
Mõned neist haigustest puhkevad otsese mõjuna, samas kui teised on metsade hävitamise kaudsed mõjud keskkonnale. Sellised haigused nagu ebola ja Lassa palavik avaldavad metsade hävitamisele peent, kuid tõsist mõju. Kuna neid haigusi põhjustavate patogeenide esmased peremehed on metsa häirimise ja degradatsiooni tõttu elimineeritud või vähenenud, võib haigus puhkeda ka ümberkaudsete inimeste seas.
Teised haigused, nagu malaaria, denguepalavik, Rifti oru palavik, koolera ja tigude kaudu leviv skistosomiaas, on süvenenud tehisveekogude, nagu tammid, riisipõllud, kuivenduskraavid, niisutuskanalid ja traktorite turviste tekitatud lombid, tõttu.
Haiguspuhang kui metsade raadamise tagajärg troopilises keskkonnas ei mõjuta ainult nendes riikides elavaid inimesi. Kuna mõned neist haigustest on nakkavad, võib neid inkubeerida piisavalt kaua, et võimaldada tungimist parasvöötme arenenud riikidesse.
Kesk-Aafrikast pärit nakatunud patsient võib nakatada inimese Londonis 10 tunni jooksul. Ta peab vaid minema Londonisse suunduvale lennule. Sellega võivad tuhanded inimesed nakatuda kokkupuutel selle ühe Kesk-Aafrika patsiendiga.
Soovitus
- 13 parimat metsade hävitamise mõju inimestele
- LOODUSVARADE KLASSIFIKATSIOON.
- 6 parimat keskkonnasõbralikku energiaallikat
- 23 Vulkaanide positiivsed ja negatiivsed mõjud
- Erosioon | Tüübid, efektid ja määratlus
- 13 parimat metsade hävitamise mõju inimestele
- 7 keskkonnasaaste tüüpi
- 3 Keskkonnaseisundi halvenemise tüübid